Ehh, see ärevus, ärevus, ärevus. Kes meist ei oleks elus seda tunnet tundnud? Kurb on aga see, et on nii palju inimesi, kelle jaoks on ärevus igapäevane kaaslane.
Olen päris kindel, et vaimse tervise häired on meie ajastu katk. Kui ma peaksin analüüsima enda vastuvõtul käivaid inimesi, siis mulle tundub, et pooled neist on kimpus ärevusega. Ometigi ei ole ka ärevus midagi sellist, mis on tulnud, et jääda. Ka ärevuse, nagu ka väga-väga paljude teiste vaimse tervise häirete puhul saab ise nii palju enda heaolu jaoks ära teha.
Esiteks – pea meeles, et kõik sinu mõtted ja tunded on sinu enda loodud. Mis tähendab, et ka ärevus ei tule kusagilt väljastpoolt, vaid on sinu enda mõtete ja sellest tuleneva kehakeemia reaktsioonide tulemus.
Teiseks – ärevusega seotud mõtted on alati suunatud tulevikku. Muretsed homse eksami pärast, selle pärast, kas kallim jätab maha, kas vanaema saab terveks, kas projekt saab edukalt lõpetatud, kas saad selle olulise töö, kas tervisenäitajad on korras, kas hilinenud pereliige jõuab tervena koju – ühesõnaga, on raske leida teemat, mille üle mitte muretseda. Siin aitab aga teadvustamine, et ärevus on oma olemuselt tulevikus ja niipea kui mõtted ja teadlikkuse praegusesse hetke tood, väheneb ka ärevus. Mõtted ja tunded ei saa olla korraga kahes kohas – näiteks muretseda homse töövestluse pärast ja olla täielikult praeguse hetke hingamise juures. Kumma sa valid? Tegelikult ON valik sinu enda teha, nõuab vaid kannatlikkust ja harjutamist.
Kolmandaks – on füsioloogiliselt võimatu hingata rahulikult ja tunda ärevust. Järelikult – tuleb end harjutada ärevuse hetkel rahulikult hingama. Kõlab küll väga trafaretselt, aga nii on. Kui lihtsalt hingamine tundub jube keeruline, siis võib hingata järgnevas rütmis: aeglaselt neljani lugedes hinga sisse, kolmeni lugedes hoia hinge kinni ja viieni lugedes hinga välja. Rütm peab olema mugav ja aeglane. See aitab ka keerulisemate ärevushoogude puhul.
Neljandaks – õpi oma emotsioone tundma, iseennast tundma. Igal ärevusel on põhjus, mitte miski ei teki niisama. Võib-olla on su ärevus saanud alguse mõnest ebaõnnestumisest, kaotusest, leinast, süütundest, süüdistusest, valust, hirmust – põhjuseid võib olla palju. Kuid need ei ole midagi muud kui emotsioonid ja SINUL ENDAL on võim ja jõud nende üle. Mida enam sa enda emotsionaalset tervist tunned, seda enam tead ka, mis on päästikuks ärevuse tekkele.
Kui oskad märgata seda, oskad ka tähele panna hetke, mil ärevus hakkab pead tõstma ja enne kui sellele alla vanduda lihtsalt too kogu oma tähelepanu oma hingamise juurde. Hinga. Jälgi hingamist. Hinga rütmis 4-3-5. Jälgi kuidas õhk liigub mööda sinu ninasõõrmeid, kõri kopsudesse, kuidas leiab tagasitee. Jälgi. Oma. Hingamist.
NB! Sa saad ütelda, et see ei toimi vaid siis, kui oled mitu-mitu nädalat järjest püüdnud jälgida oma emotsioone ja rahulikult nimetatud rütmis hingata. Enamasti jäävad tulemused saavutamata, sest laiskus poeb vahele ja kui kohe ei toimi, tundub, et ah, las ta jääda. Iga harjutamine teeb meistriks. Iga muskel vajal treeningut.
Teema on lai, seega ka nõuandeid muidugi rohkem kui siia hetkel mahtus. Seega, teema jätkub…
