Naistepuna on üks vägev ja juba iidsetest aegadest tarvitusel olnud taim. Peaaegu igaüks meist on temast kuulnud ja paljud vähemalt teena ka tarvitanud. Aga kas kõik selle õige taime ka looduses ära tunnevad ja teavad, milleks teda hea tarvitada on ning milliseid ettevaatusabinõusid seda tarvitades peab silmas pidama? Uurime koos pisut lähemalt.
Milline naistepuna liik on see õige?
Naistepuna on kuivadel niitudel ja jäätmaadel kasvav kollaste õitega ca poole meetri kõrguseks kasvav taim. Eesti loodusest võib leida 4 liiki naistepuna, millest kaks on tavalised ja seega levinumad ning satuvad sagedamini inimeste teele. Nendeks on kandiline naistepuna ja liht-naistepuna. Korjatud ja kasutatud on neid mõlemaid, ent tõenduspõhine toime inimese meelele on leitud vaid liht-naistepunal. Seda peamiselt sel põhjusel, et kahest peamisest meeleolu mõjutavatest toimeainest – hüperitsiin ja hüperforiin – teist kandilises naistepunas ei esine.
Kuidas siis ikkagi teha vahet, kas tegemist on kandilise naistepuna või liht-naistepunaga? Kõige lihtsam moodus – katsu taime vart. Nagu nimigi ütleb, on neist esimese vars kandiline (täpsemalt 4-kandiline). Liht-naistepuna varrel on kaks kanti. Teiseks tuleb vaadata taime kollaseid õisi: liht-naistepunal on kroonlehtede välisküljel hõredalt musti täpikesi, kandilise naistepuna õite kroonlehtede välisküljed on üleni mustatäpilised. Samuti annab taime välisilme vajalikku teavet: liht-naistepuna taimed on reeglina suuremad ja tugevalt harunenud, kandiline naistepuna on vähem lopsakas ja -harunenud.
Müstilisus ja vanad tarkused
Nagu paljude ravimtaimedega, nii kaasnevad ka naistepunaga mitmed müstilised ja maagilised uskumused. Alates taime mahla punase värvuse seostamisest Kristuse verega kuni kurjade vaimude välja ajamiseni. Isegi usuti, et naistepuna kaitseb voodoo eest. Pimedal keskajal, mil vaimuhaigusi (mh depressiooni) peeti pahade vaimude ja haldjate tööks, kasutati naistepuna nende inimesest eemale ajamiseks. Arvatakse, et naistepunal on nii inimest kui kodu kaitsev mõju ja see on eriti tugev juhul, kui taime korjata enne jaanipäeva. Taim muutvat isegi sõduri lahingus võitmatuks, kui tema taskus, saapa sees või seljakotis on naistepuna taim. Venemaal on ütlus, et ei saa leiba küpsetada ilma jahuta ega ravida inimest ilma naistepunata.
Signatuuride doktriini (teooria, mille kohaselt taime välimus annab teavet selle kohta, millise haiguse jaoks teda kasutada) kohaselt räägib naistepuna vägagi selget keelt ses osas, milleks ta hea on. Kuna taime sõrmede vahel muljudes värvub nahk punaseks, on teda seostatud verega. Seepärast peetakse teda vajalikuks abiliseks naiste probleemide korral ning haavade ravitsemisel. Paracelsus, kes oli keskajal selle doktriini looja, kitsendas taime kasutusvaldkonda veelgi – kuna taime lehte vastu valgust vaadates oleks see justkui läbi torgatud (perforeeritud – sellest ka taime lad k nimetus Hypericum perforatum), pidavat taim ennekõike sobima torkehaavade (ja putukahammustuste) korral kasutamiseks. Kõiges selles on siiani oma tõetera sees.
Tõenduspõhisus ja tarvitamine seespidiselt
Maailmas on tuhandeid ravimtaimi, millest tõenduspõhiselt on uuritud vaid väike käputäis. Naistepuna on üks neist, mida on põhjalikumalt luubi alla võetud. Tema peamine tõestust leidnud toime on seotud inimese meelega, aidates välja mustematest hetkedest ja perioodidest. Naistepunal on leitud, et ta leevendab tõhusalt masenduse ja kuni keskmise raskusastmega depressiooni sümptomeid.
Taime kasutatakse veel närvilisuse, rahutuse ja liigse ärrituvuse korral, stressi ja pingeseisundite leevendamiseks ning nii unetuse kui liigse unisuse korral. Sinikka Piippo andmetel sobib naistepuna ka sundhäire ehk obsessiiv-kompulsiivse häire all kannatajatele.
Veel on naistepuna suurepärane ravimtaim puhuks, kui kas reisimise või intensiivse töögraafiku tõttu on ööpäeva rütm paigast.
Lisaks tõenduspõhisele toimele on naistepuna aga – nagu nimigi ütleb – kasutatud naiste tervise heaks alates põletikest ja liigsest mensesest kuni sünnitusjärgse taastumiseni välja. Samuti on teda kasutatud maksa ja sapi töö toetamiseks ning verejooksu peatamiseks.
Oluline on teada, et seespidisel tarvitamisel naistepunast kõige efektiivsema toime kätte saamiseks ei piisa tee joomisest. Vajalikud ained leostuvad vette vaid vähesel määral ning seda isegi pikemalt taime keetes. Seetõttu peetakse seespidisel tarvitamisel märksa efektiivsemaks tinktuuri, mida lahjendatakse vees ning tarvitatakse 2-3x päevas.
Oluline taim põhjamaalaste apteegis
Juba väga ammustel aegadel leiti, et naistepuna on see maagiline taim, mis aitab valguse heal toimel inimese sisse jõuda. Naistepunas sisalduvat õli on peetud muundunud päikesevalguseks ning on öeldud, et temas on nii palju valgust, et selle sööja võib muutuda valguse vastu lausa tundlikuks.
Naistepuna on oluline taim talvemasenduse ehk pikast pimedusest tingitud meeleolulanguse ja muude valguse puudumisega seotud sümptomite korral. See teeb temast tähtsa taime põhjamaalaste apteegis, aidates pikki pimedaid perioode üle elada. Teda nimetatakse ka fotodünaamiliseks ravimtaimeks, mis tähendabki, et tal on organismile positiivne valgusteraapiline mõju.
Naistepunaõli suurepärased omadused
Lisaks tinktuurile kasutatakse naistepuna ka taimeõlina – nii sees- kui välispidiselt.
Naistepunaõli kasutamisel välispidisel saab selle toime jagada kolme kategooriasse: 1) valud, 2) põletikud ja 3) nahaprobleemid. See tähendab, et naistepuna on põletikuvastane, aitab kaasa närvivalu leevenemisele ning kiirendab kudede paranemist ja taastumist.
Õli (aga ka tinktuuri) kasutatakse närvivalude ja -põletike korral – haige piirkond määritakse toasooja või soojendatud õliga hoolega sisse. Ka selliste karmimate valukategooriate nagu kolmiknärvivalude, pitsunud närvide, kahjustunud närvikoe ja ishiase korral võib naistepunaõlist abi olla, samuti hambavalu ja -põletiku puhul välispidiselt lõuga ja põske määrides. Teda kasutatakse ka nikastuste ja muljumiste ning lihasvalude leevendamiseks ja raviks.
Naistepunaõli aitab ravida kärnastunud haavu, haavandeid ja põletusi ning kiirendab halvasti paranevate ja põletikuliste haavade paranemist. Huvitav on märkida, et kuigi taime enda kasutamine päikesepaisteliste ilmadega võib esile kutsuda nahatundlikkust, toimib taimeõli hästi, kui liigsest päikese käes viibimisest põlenud punast nahka taimeõliga määrida – sarnane ravib sarnast. Naistepunaõli sobib ka tundliku naha hooldamiseks.
Naistepunaõli on suurepärane vahend armkudede taastumise soodustamiseks (mh operatsiooniarmid).
Naistepunaõli kasutatakse ka seespidiste haavandite (nt mao- ja kaksteistsõrmiksoolehaavandid) korral, sel puhul on soovitav paar-kolm korda päevas supilusikatäis naistepunaõli tühja kõhu peale sisse võtta.
Naistepunaõli tarvitades on oluline tähelepanu pöörata, millist baasõli on valmistamiseks kasutatud ning uurida lähemalt tooraine kvaliteedi kohta. Parim oleks oliiviõlist valmistatud naistepunaõli, kuna ka oliiviõlil endal on põletikuvastane toime, aidates kudede tervenemisele ja taastumisele kaasa. Soovitav on valida naistepunaõli, mis on valminud mahekoostisosadest – see on puhtam ning ei lisa mittemahedast keskkonnast ja -taimekasvatusest tulenevate kemikaalide tõttu kehale lisakoormust. Eestis toodetud, kohalikust naistepunast tehtud Naturalinda naistepunaõli vastab just neile tingimustele – sel on tehtud ka laboriuuringud ja ohutushinnang. Seda naistepunaõli saad soetada SIIT.
Mida peab teadma enne naistepuna kasutamist
Kõige hea kõrval peab enne naistepuna kasutamist aga mõndagi teadma. Nagu eespool mainitud, võib naistepuna (täpsemalt selles sisalduv aineterühm hüperitsiinid) põhjustada naha ülitundlikkust valguse, täpsemalt ultraviolettkiirguse suhtes, millega võib kaasneda allergiline reaktsioon. Kuna naistepuna annab koosreaktsiooni nii mõnegi ravimiga, on targem ravimeid tarvitades naistepuna seespidiselt mitte kasutada. Kindlasti peaksid taime vältima antidepressante, erguteid ja rahusteid tarvitavad inimesed. Naistepuna tõhustab toimeainete lagunemist maksas, seepärast nõrgendab ta mitmete ravimite, mh ka antibeebipillide toimet.
