Veri sisaldab erinevaid rakke, mis jagunevad punaverelibledeks ehk erütrotsüütideks, valgelibledeks ehk leukotsüütideks ja vereliistakuteks ehk trombotsüütideks. Igaühel neist on meie kehas oma roll ja lisaks muudele näitajatele annab erinevate vererakkude hulk informatsiooni inimese tervise kohta.
Punaliblesid moodustatakse inimese luude õõnsustes olevas punases luuüdis. Punaverelibled sisaldavad valku nimega hemoglobiin, mille keskne element raud seob endaga hapniku ja mis kantakse koos verega organismi kudedesse ja organitesse laiali. Ehk siis punaliblede ülesanne ongi organismi varustamine hapnikuga.
Kui inimese organismis on vähe punavereliblesid, nimetatakse seda kehvveresuseks ehk aneemiaks, mis võib tekkida kas traumaatiliste juhtumite ehk suure verekaotuse puhul (operatsioonid, suured traumad, ka sünnitused), ent levinumal ja igapäevasemal juhul ei moodustu luuüdis piisavalt uusi punaliblesid ja seega ei sünteesi organism ka piisavalt hemoglobiini. Sellisel juhul diagnoositakse vereanalüüsiga normaalsest madalam hemoglobiini sisaldus. Madal hemoglobiinitase ongi märk puudulikust vereloomest ja madalast raua tasemest organismis.
Raua puudusest organismis annavad märku näiteks pidev väsimustunne ja töövõime langus, kahvatu nahk, südamepekslemine füüsilist tehes, külmatunne, immuunsüsteemi lagus. Rauapuudus võib tekkida pikaajalise haigestumise tulemusena, füüsilisel ülekoormusel, pikkade paastude korral. Naised on rauadpuudsele ca 3x vastuvõtlikumad kui mehed.
Oluline on teada, et raua imendumist pärsivad liigne kohvi ja musta tee joomine, suurte koguste piimatoodete tarbimine (imenduvust pärsivad nii nendes sisalduv kaltsium kui piimavalk kaseiin), punane vein ja ka liigselt täistera- ja kaunvilju toidus.
Vereloomeks vajalikud elemendid
Punavereliblede loomet toetavad vitamiinid ja elemendid on raud, mis on punaste vereliblede komponent, B12-vitamiin (oluline komponent punaliblede valmimisel. Oluline on teada, et seda saab ainult loomsetest toiduainetest) ja foolhape (aitab punalibledel moodustuda).
Ravimtaimed
Raual üldiselt on üsna nõrk imendumisvõime. Tavaliselt rõhutatakse raua omastamise puhul loomsete toiduainete tähtsust (liha, maks, muna jm), kuna sealne heemne raud on parema imendumisvõimega. Taimse ehk mitteheemnse raua tarvitamise puhul on tähtis muu toidu koostis ehk millega koos me rauarikast toiduainet sööme ja kui palju on toidus aineid, mis pärsivad raua imendumist.
Raua puhul on parema imendumise tagamiseks ülitähtis tarvitada seda koos C-vitamiiniga. Kuna taimsetes rauarikastes toiduainetes on tihtipeale ka C-vitamiin esindatud, tagab see ka taimse raua hea imendumise soolestikus. Samas tuleb jälgida, et samaaegselt ei tarbitaks palju kaltsiumit sisaldavaid toiduaineid.
Parim ravimtaim meie looduses, mis mõjutab vereloomet ja tõstab raua sisaldust veres, on kõrvenõges. Nõges sisaldab palju erinevaid vitamiine ja elemente, mis mõjuvad igas võtmes verele hästi. Muuhulgas sisaldab nõges palju rauda ja C-vitamiini. Parim viis nõgese tarvitamiseks hemoglobiini tõstmiseks on tarvitada kevadisi noori nõgeseid. Raua taseme mõjutamiseks peaks taime sööma – tarvitada võib seda kas mahlana, taimena suppides ja hautistes või rohejahuna (kuivatatud taim jahvatatakse pulbriks ja puistatakse toidule).
Teine oluline taim on tatar. Tatar on tõeline Mendelejevi tabel, mis sisaldab hulganisti vitamiine ja mineraale ja mikroelemente, muuhulgas palju nii rauda, C-vitamiini kui B-rühma vitamiine. Tatart tuleks tarvitada toortatrana, mitte röstitud tatrana, mida müüakse laialdaselt kaubanduses.
Foolhapet kui olulist vereloome elementi sisaldavad palju näiteks nisuidud, spinat ja spargelkapsas, mida võiks hemoglobiini taseme tõusu toetamise eesmärgil süüa igapäevaselt.
Ühed rauarikkamad marjad üldse on vaarikad ja metsmaasikad. Kuivatatud vaarikamarjadest võib teha ka teed, ent raua paremaks kättesaamiseks tuleks neid marju siiski kas värskelt või kuivatatult süüa.
